Postitused

1. Marvin

1. Marvin

Kujutis
"Pane ennast põlema," soovitas Marvin ja lõi toaukse Ella nina ees kinni. See, et vanem õde oli juba ammu täiskasvanu, ei andnud talle mingit õigust pidevaks tänitamiseks ja moraali lugemiseks.  Üsna paljud Marvini vanused, kuueteistkümne aastased noorukid tundsid, et on sündinud hullumeelsesse perekonda ning pole ise samuti normaalsed. Marvini puhul oli see igati õigustatud. Tema ema oli surnud siis, kui Marvin oli alles mõnekuune ja isa hukkus tsirkuselaval etendust andes, kui Marvin oli viieaastane. Meheliku välimusega kasuema suutis isegi tule ära jäätada ning kasuisaks oli pärisisa vend, kes andis lendaval tsirkuselaeval Miraaž mustkunstietendusi ja oli osav mentalist. Kogu tsirkuselaev kuulus kasuisale. Lisaks kõigele muule oli kasuisa Marvini meelest muldvana. Marvini vanem õde Ella oskas mõttejõuga tuld süüdata, muutus aeg-ajalt nähtamatuks ning lendas ringi hiiglasuurte liblikatiibadega. Kaksikõel Mayal polnu...

18. Varblane, karikakrad ja pool pudelit rummi

Vaevalt oli proov lõppeda jõudnud, kui tsirkusetelgi ukseavast lendas sisse varblane. Veel enne, kui Kassmees teda märkas, jõudis Max linnu kinni püüda, jättes kolleegi pettunult sisisema.  "Ma nägin teda esimesena," protestis Kassmees." "Sa ei räägi," kasutas Max nagu muuseas oma veenmisvõimet. Kassmees maigutas tummalt suud, rehmas seejärel vihaselt käega ja trampis minema. Maxile võis vastu hakata ainult teatud piirini. Piiri ületamine lõppes alati uue töö ja peavarju otsimisega. Keegi polnud eelisseisus. Isegi mitte Marvin. Max rullis varblase jala külge kinnitatud kirja lahti ja muutus näost veel mornimaks, kui ta tavaliselt oli. Robin saatis talle sõnumi. Ella oli vaja üle piiri tuua. "Tee siis niimoodi tööd," pomises Max ja sattus pilku tõstes silmitsi Marviniga.  "Kaotasid midagi või?" küsis Max järsul toonil. Ta ei tahtnud antud hetkel ühtegi inimest näha.  "Mida ta kirjutas?" küsis Marvin kirjale osutades. Et poisil ka mi...

17. Ämblik nimega Jolene

Tsirkusetelk oli püsti pandud, lava valmis ja proovi alguseni aega jäänud üks tund. Piisav aeg kostüümi selga panemiseks, näo pähe joonistamiseks ja väikeseks paanikaks, mis kuulus artistiks olemise juurde.  Erist polnud kusagil näha. Marvin oli juba kõik võimalikud ja võimatud kohad õhulaevas läbi otsinud. Ainult kambüüs jäi veel alles. Kes see ikka enne peaproovi köögis istuks? Kogu selle akrobaatika ja närvipingega polnud tarvis tekitada võimalust, et mao sisu keset areeni seest välja purskaks. Aga seal ta tõepoolest oli. Istus väikese laua ääres, mille servad olid natuke kõrgemad, et laeva kaldu vajudes asjad laualt maha ei kukuks. Erise ees auras erkroosa vikerkaare ja ponidega tass, mida ta keskendunult jälgis, justkui ootaks imeelukate elluärkamist. "Kas sa etendusel osalema ei peaks?" küsis Marvin Erise kõrvale istudes. Ta üritas tassist mööda vaadata. Erksad värvid panid pingelises olukorras tema sisikonna keerama. Ega Erise vaatamine asja paremaks teinud - noormees ...